Eesmärgiks on valmistada Orjaku linnutorni allolevas hoones uus, kaasaegne Käina lahte ja selle loodusväärtusi tutvustav ekspositsioon. Eelmine ekspositsioon valmis 20 aastat tagasi ning on vananenud. Vahepeal on oluliselt arenenud ka turistidele mõeldud infrastruktuur. Ekspositsioon on mõeldud eelkõige Käina lahe linnustiku
tundmaõppimiseks, turismi arendamiseks ja kohaliku kogukonna tegevuste toetamiseks. Olulisel kohal on ka muu Käina lahega seonduv info. Sihtgrupiks on nii lapsed kui ka loodushuvilised täiskasvanud. Projekt esitati PRIA- le meetmesse 2 Külaarendus ja rahastati summas 17 336.00 €.Projekti teostamiseks on aega kaks aastat.
Käina laht
Lahe pindala on 915 ha. Sellest üle 200 ha moodustavad pillirooväljad. Laht on pigem rannikujärv kui merelaht. Lahes on üle 10 väikesaare ja suured ravimuda varud.
Linnustik
Käina lahe linnustiku uurimine sai alguse juba 1960. aastal. Siin on kokku kohatud 170 liiki linde, neist pesitsemas 90 liiki, põhiliselt värvulised ja hanelised. Tähtis rändlindude toite- ja peatuspaik. Ala on linnurikkuse poolest Matsalu järel 2- 3 kohal Eestis Haapsalu Tagalahe kõrval.
Kalastik
Lahe kalastik oli veel mõned aastakümned tagasi liigirikas (14 liiki), suure saagikusega ja Väinameres üks olulisemaid kalade kude- ja toitealasid. Tänaseks on laht mitmel erineval põhjusel selle rolli kaotanud.
Taimestik
Viimase 30 aastaga on roostike pindala kahekordistunud. Veetaimestik on ohter kuid liigivaene. Lahe ümbrusest on leitud 320 liiki soontaimi. Haruldane on liht- randpunga kasvukoht Ristlaiul.
Millal linde vaadelda
KEVAD. Lindude läbiränne kestab märtsist kuni juunini. Lahel peatub siis 1- 5 tuhat vee- ja rannikulindu 15 (20) liigist.
SÜGIS. Augustist novembrini kohtab lahel 10- 15 (20) tuhat läbirändavat lindu. Arvukamateks liikideks on viupart 10 tuhat, lauk ja sinikaelpart 3 tuhat, punapea- vart 2 tuhat isendit. Nii kevadel kui ka sügisel väärib erilist tähelepanu väike- laukhani, kelle arvukus on kogu maailmas langenud kriitilise piirini
